Life Style 4

Soola liigtarbimise ja kõrge vererõhu vahelist seost analüüsivate teadusuuringute tulemused on vastuolulised ning rahvusvaheliste ekspertide vahel käib selle teema ümber kõva madin juba mõnda aega. Ühed väidavad kindlalt, et soola tarbimine on seotud kõrge vererõhuga ja kardiovaskulaarsete haigustega, ning et soola tarbimist on vaja vähendada(1-4). Teised vaidlevad sama kindlalt sellele väitele vastu või leiavad lausa, et väiksem soola tarbimine võib olla ohtlik (1, 5). Võttes arvesse, et eestlased söövad rohkelt soola ning kõrge vererõhk on üheks peamiseks surmapõhjuseks, vaatlen selles elustiili muutuse artiklis soola mõju tervisele ning püüan leida vastuse, kas „kõik on korras nagu Norras“ või soola tarbimist oleks vaja ikkagi piirata.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) seisukoht on väga selge: „Sool on peamine naatriumi allikas ja liigne naatriumi tarbimine on seotud hüpertensiooni ning suurenenud südamehaiguste ja insuldi riskiga“. Soovitav soola tarbimiskogus peaks jääma alla 5g päevas.(6) Eesti riiklikud toitumissoovitused on natuke leebemad ning lubavad tarbida päevas maksimaalselt 6g (7). Olgu öeldud, et need soovitused kehtivad tervele täiskasvanud inimesele ning selle koguse sisse kuulub nii söögile lisatav sool kui ka valmistoitudes ja toiduainetes leiduv sool.
Soola liigtarbimise ja kõrge vererõhu vaheline seos on iseenesest teaduslikult lihtsalt seletatav ja kerge aru saada. Lauasool koosneb naatriumkloriidist - 40% soola koostisest on naatrium ja ülejäänud 60% on kloor. Naatrium reguleerib vedeliku hulka meie organismis ja on hädavajalik lihas- ja närvirakkude töös. Liigne naatrium väljutatakse organismist põhiliselt neerude kaudu, väiksemal määral ka higistamisel naha kaudu. Rohke soola tarbimisel satub organismi palju naatriumi, mis tekitab erinevates kudedes vedelikupeetuse. Tekivad tursed ja suureneb vereplasma maht. Süda peab töötama suurema koormusega ning tõuseb rõhk veresoonte seintele, mis tekitab pikema perioodi jooksul arterite lubjastumist ja südamepuudulikkust.