COVID-19

Lugemisaeg: 4 minutit - © 2020

Kui palju maksab vanainimese elu?

Pimedal ja jahedal aastaajal kasvab piisknakkushaigustesse haigestumine põhjapoolkeral ja sellega ollakse harjunud. Terviseameti andmetel haigestus Eestis 2018/2019 hooajal grippi 45 - 55 000 inimest, kellest 57 surid tüsistustesse. Ekspertide arvates oli möödunud hooaeg üks leebemaid viimase viie aasta jooksul.(1) Paanikat ei olnud, riigipiire ei suletud ja elu läks edasi.

Eestis on hetkel koroonaviirusesse haigestunud üle 400 inimese. Tegemist on samuti piisknakkushaigusega, mille sümptomid on suhteliselt sarnased gripile: palavik, köha ja hingamisraskused. Raskematel juhtudel kopsupõletik, hingamispuudulikkus, neerupuudulikkus ja surm.(2) Surmajuhtumeid on vähe, kohe nii vähe, et 25 märtsi seisuga on Eestis kinnitatud vaid üks juhtum. Riigis sisse seatud eriolukord tundub paljudele naljanumbrina, seda eriti noortele inimestele. Kas kõik eksperdid ongi läinud lolliks ja meedias kajastatav on “ülepaisutatud pask”, nagu arvavad üle poole 15-24-aastastest noortest(3), või peaks olukorda võtma tõsiselt?

Hooajalise gripi ja Koroonaviiruse vahel on siiski kaks erinevust, mida esimesel hetkel ehk kõik ei adu ja mis muudavadki tavalise olukorra eriliseks. Kui iga gripiviiruse kandja nakatab omakorda keskmiselt 1,3 inimest haigusperioodi vältel; siis Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel nakatab COVID-19 viirusekandja omakorda 1,4 - 2,5 inimest(4). Mõned uurimisgrupid on leidnud, et üks haigestunu võib nakatuda veelgi rohkem, 2 - 3 inimest. Samuti on Koroonaviirusel kõrgem suremuse määr kui gripil. Kui kõrge, seda on raske öelda, kuna piirkonniti on andmed väga erinevad.

Lihtsa matemaatikatehtega võib välja arvutada, et 4-nda märtsi seisuga, mil Eestis oli vaid 2 haigusjuhtumit, oleks need omakorda nakatanud Koroonaviirusesse terve Eesti elanikkonna kolme nädalaga (R0 = 1,9). Seega oli eriolukorra väljakuulutamine 12-ndal märtsil rohkem kui õigustatud.

Eeldades, et viiruse genoom vahepeal ei muteeru ja need, kes korra haiguse läbi põdenud, on kaitstud antikehadega uute nakkusjuhtumite vastu, tekkiks eelneva arvutuse kohaselt Eestis vähem kui kuu ajaga kollektiivne immuunsus. Iseenesest tundub päris hea plaan, et viirusest üldse lahti saada, kas pole? Miks siis ikkagi mitte?

Kuigi suve lõpuks võib juhtuda, et 60% Eesti elanikkonnast ongi läbi põdenud Koroonaviiruse, mis tagaks kollektiivse immuunsuse, on hetkel siiski tähtis säilitada tervishoiusüsteemi stabiilsus, mis suudaks järgmisetel nädalatel abi osutada just neile, kes seda kõige rohkem vajavad. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib 6,1% COVID-19 viirusesse haigestunutest põdeda haigust eriti raskelt ning vajada intensiivset haiglaravi(2). Tulles tagasi ülaltoodud arvutuse juurde, kus Eestis oli ainult 2 haigusjuhtu, oleksid 500 Eestis olemasolevat intensiivravi voodikohta ilma eriolukorda välja kuulutamata täitunud kahe nädalaga. Ülejäänud abivajajad oleksid jäänud arstiabist ilma ning haigus oleks lõppenud surmaga.

Eesti Statistika andmebaasi kohaselt elas Eestis eelmisel aastal 261 848 üle 65 aasta inimese, moodustades sellega 20% elanikkonnast. Kuuludes riskigruppi oma vanuse poolest, võib just neil viirusest paranemiseks vaja minna haiglaravi. Eestis hakkas Koroonaviirus levima paar nädalat hiljem kui Lõuna- ja Kesk-Euroopas, kus vaatamata kõikidele vastu võetud meetmetele takistada viiruse levikut, suureneb ikka veel igapäevaselt nii viiruse kandjate kui ka surnute arv. See tähendab seda, et Eestisse jõuab „tipphooaeg“ paari nädalase vahega.

Eesti Riigi kohus on kaitsta kõikide Eestis elavate kodanike elu ja tervist, ka eakate inimeste oma. Vältimaks COVID-19 edasilevikut ja Itaalias toimuvat õuduste stsenaariumi, on rohkem kui tõenäoline, et valitsus pikendab riigis eriolukorda. Seega on vaja varuda kuhjaga kannatust, säilitada külma närvi ja võtta aeg maha. Kas ja kuidas vanaemad ja vanaisad selle viiruse üle elavad, oleneb suuresti laste ja lastelaste käitumismudelist, mis põhineb noorte südametunnistusel ja teadmistest viiruse leviku kohta.

Autoril puudub huvikonflikt seoses artiklis kajastatud teemaga. Tegemist on intellektuaalomandiga. Kõik Frida Frukti blogis avaldatud tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega.

Kasutatud kirjandus

1. Terviseamet. Aruanne: Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2018. aastal [Internet]. 2019.  https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/epid_ulevaade_2018.pdf

2. Maailma Terviseorganisatsioon. Report of the WHO-China Joint Mission on Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) [Internet]. 2020. https://www.who.int/docs/default-source/coronaviruse/who-china-joint-mission-on-covid-19-final-report.

3. Kantar Emori uuring. [Internet]. 12.03.2020. https://www.kantaremor.ee/pressiteated/37-protsenti-eesti-elanikest-peab-koroonaviiruse-meediakajastust-ulepaisutatuks/

4. Maailma Terviseorganisatsioon. Emergency Committee regarding the outbreak of novel coronavirus (2019-nCoV). [Internet]. 2020. https://www.who.int/news-room/detail/23-01-2020-statement-on-the-meeting-of-the-international-health-regulations-(2005)-emergency-committee-regarding-the-outbreak-of-novel-coronavirus-(2019-ncov)